Madala koodiga programmeerimine vs traditsiooniline

Madala koodiga platvormide tekkimine on oluliselt muutnud tarkvaraarenduse maastikku, pakkudes ettevõtetele mugavamaid võimalusi rakenduste kiiremaks arendamiseks. Siiski on tavapärane arendus endiselt väga oluline väga kohandatud ja keeruliste süsteemide arendamisel. Selle asemel, et käsitleda madala koodiga ja traditsioonilist koodimist kui kahte üksteist välistavat strateegiat, ühendavad enamik organisatsioone need, et kasutada mõlemat oma eelisteks. Käesolevas artiklis käsitletakse madala koodiga ja traditsioonilise arenduse integreeritavuse küsimust, eeliseid ja parimaid tavasid kahe metoodika integreerimisel.

Madala koodiga arendus hõlbustab rakenduste arendamist visuaalsete liideste, eelnevalt loodud osade ja väheste koodide abil. See võimaldab ka arendajate välistel isikutel osaleda arendusprotsessis, mis lihtsustab töövoogu, automatiseerib ja arendab prototüüpe või lihtsaid rakendusi väga kiiresti. Koodivabad/vähese koodiga arendusplatvormid on IT-organisatsioonidele üliolulised. Need platvormid säästavad eriti palju aega kogenud arendajatele, kuna arendajad saavad luua lihtsaid rakendusi, ilma et neid alguses tingimata looma peaks. Nad ei pea kirjutama ühtegi koodirida, et lisada iga funktsioon, kuna saavad kasutada drag-and-drop-funktsioone ja eeltestitud malle, et arendada lahendusi lühikese aja jooksul. See võimaldab erinevate osakondade töötajatel arendada oma vajadustele kohandatud lahendusi, mis vähendab IT-meeskondade koormust. Selle tulemusena saab IT-osakond tegeleda keerukamate projektide ja strateegilise tööga. Kokkuvõttes soodustavad madala koodiga ja koodivabad süsteemid kiiret innovatsiooniprotsessi ja võimaldavad organisatsioonidel kiiresti reageerida uutele ärialastele nõudmistele. Tavapärane arendus tähendab aga ühekordse koodi kirjutamist, et luua väga isikupärastatud lahendusi, mis on skaleeritavad ja keerukad. Protsess on paindlik, kuigi ressursimahukas, kuna nõuab kvalifitseeritud arendajate kaasamist ja pikemaid arendus tsükleid.

Mõlemal meetodil on oma eelised ja peamiste erinevuste tundmine aitab ettevõtetel otsustada, milline lähenemisviis on kõige sobivam. Allpool on esitatud nende kahe meetodi võrdlus mitmes mõõtmes:

Kuidas vähendab madal kood IT-valdkonna tööpõuda?

Madala koodiga platvormid võimaldavad mittetehnilistel kasutajatel arendada ja kohandada rakendusi, et vähendada regulaarne sõltuvust IT-st. See kiirendab ka arendust, pakkudes töötajatele kontrolli töövoo automatiseerimise üle ja vähendades kulusid, mis võimaldab IT-meeskondadel pühendada rohkem aega strateegilisematele küsimustele. Lisaks on need platvormid väga kohandatavad ja paindlikud ning kasulikud konkreetsete äriprobleemide lahendamisel. Selline arendustegevuse detsentraliseerimine tagab paindlikkuse ja konkurentsivõime, kuid ettevõtted peaksid tagama nõuetekohase juhtimise ja turvapraktikate rakendamise, et viimased saaksid edukalt ellu viia.

Mis on madala koodiga meeskondade koostöö?

Low-code pakub keskse koha, kus kõik meeskonna liikmed saavad rakendust arendada ja sellega töötada. Selline tsentraliseeritud strateegia aitab tagada, et kõik töötavad samade faktide põhjal, ning vähendab arusaamatuste ja ebajärjekindluse ohtu. Low-code platvormide pakutavat visuaalset liidest saavad mõista nii tehnilised kui ka mittetehnilised kasutajad ning tehnilist terminoloogiat pole vaja kasutada. Ühine keel hõlbustab ka meeskondadevahelist mõistmist ja koostööd, kuna kõik inimesed saavad rakenduse disaini ja funktsionaalsust vaadata ja mõista. Need vähendavad vajalikke tehnilisi oskusi ning äri kasutaja saab oma nõudmised teada anda ja tagasisidet anda lihtsamalt. Selle lihtsustatud suhtluse kaudu on tagasiside tsüklid kiiremad ning meeskond ja teised huvirühmad saavad rakendust kiiremini ja tõhusamalt täiustada.

Madala koodiga arendamise eelised ja puudused

PLUSSID:

• Kiirus: rakenduste arendamise kiirus on suurem tänu drag-and-drop-liidesele ja eelnevalt arendatud komponentidele
• Juurdepääsetavus: mittetehnilised kasutajad saavad arendada rakendusi ilma tehnilistest arendajatest sõltumata
• Kulutõhus: odavamad arendusvõimalused ilma täismahuliste arendusmeeskondadeta
• Paindlikkus: kiiremad iteratsioonid ja lihtne muutmisvõime kiireks äri kohandamiseks
• Koostöö: paranenud suhtlus ärimeeste ja IT-spetsialistide vahel

MIINUSED:

• Piiratud kohandamine: eelnevalt loodud komponendid võivad olla keerukate funktsioonide puhul vähem paindlikud
• Skaalautuvuse probleemid: raskused suurte ja keeruliste rakendustega, mis nõuavad tugevat tagapõhja
• Tarnija sõltuvus: sõltuvus konkreetsetest platvormidest, mis piirab tulevast paindlikkust
• Turvalisuse probleemid: võib puududa tundlike andmete rakenduste jaoks spetsiaalselt loodud turvalisus

PLUSSID:

• Täielik kohandamine: täielik kontroll kõigi tarkvara funktsioonide üle, et rahuldada konkreetseid äri vajadusi
• Skaalautuvus: kohandatud rakendused skaaluvad hästi koos äri kasvu ja keerukusega
• Paindlikkus: puuduvad piirangud süsteemi, API või tehnoloogia integreerimisel
• Jõudluse optimeerimine: täpselt häälestatud jõudlus suure töökoormusega või reaalajas rakenduste jaoks

PUUDUSED:

• Aeganõudev: keeruline kodeerimine, testimine ja iteratsiooniprotsessid
• Kõrgemad kulud: ressursimahukam ja kallim kui madala koodiga lahendused
• Oskuste nõuded: nõuab kogenud arendajaid ja meeskondi
• Hooldus: pidev hooldus, mille kulud aja jooksul suurenevad

Madala koodiga/koodivabad platvormid sobivad kõige paremini:

• Sisemised rakendused, nagu töövoo automatiseerimine, juhtpaneelid või igapäevaste ülesannete töötlemine
• Ärikasutajad või kodanikearendajad, kes loovad rakendusi ilma suure IT-sõltuvuseta
• Üldise funktsionaalsusega rakendused (CRM, personalijuhtimine, varude jälgimine)
• Start-up-ettevõtted, kes vajavad ideede valideerimiseks minimaalseid elujõulisi tooteid (MVP)

Traditsiooniline arendus sobib kõige paremini järgmistel juhtudel:

• Ettevõtted vajavad kohandatud tarkvara, mille üksikasjalikud funktsioonid ei ole madala koodiga tarkvaras kättesaadavad.
• Rakendused vajavad jõudluse optimeerimist või suuremahulist reaalajas andmetöötlust
• Ranged turvalisuse ja vastavuse nõuded (rahandus, tervishoid, valitsus)
• Keeruline integreerimine vanemate süsteemidega, mis nõuab ulatuslikku kohandamist
• Jätkuvad keerukad kohandamis- ja skaleerimisvajadused

Kuigi madala koodiga platvormid on paindlikud, võivad mõned stsenaariumid nõuda spetsiifilisemat või keerulisemat funktsionaalsust. Kohandatud kood annab teile võimaluse kohandada ja laiendada oma rakenduse funktsionaalsust vastavalt oma vajadustele. Tüüpilised hübriidlähenemise stsenaariumid:

• MVP arendus: kasutage madala koodiga kiiret prototüüpimist, seejärel lisage traditsioonilise kodeerimise abil kohandatud funktsioone
• Sisemised tööriistad: arendage vähese koodiga minimaalseks kohandamiseks, laiendage traditsioonilise arendamisega keerukate funktsioonide jaoks
• Front-end/Back-end jagamine: madal kood front-endile või lihtsatele integratsioonidele, traditsiooniline arendus keerukatele algoritmidele
• Skaalimissüsteemid: traditsiooniline arendus madala koodiga rakenduste skaalimiseks, et töödelda rohkem andmeid või optimeerida jõudlust
• Turvanõuded: kohandatud koodimine regulatiivse vastavuse ja tugeva turvalisuse tagamiseks

Allpool on loetletud peamised komponendid ja tehnoloogiad, mida vajate, et edukalt ühendada madala koodiga kohandatud kood:

1. API-d

API-d on vajalikud, et madala koodiga rakendused suhtleksid väliste süsteemide ja teenustega. Need pakuvad suhtluskihti madala koodiga veebisaitide ja kohandatud koodiga funktsionaalsuse vahel, mis võimaldab andmete katkematut suhtlust ja pikendatud funktsionaalsust. Populaarsed integratsiooni API-d:

• Amazon Web Services API-d
• Google Cloudi API-d

2. Tarkvaraarenduskitid (SDK)

SDK-d sisaldavad tööriistu ja raamatukogusid, mida arendajad vajavad API-dega suhtlemiseks, eriti keeruliste süsteemide või API-de kombinatsioonide puhul. Need lihtsustavad madala koodiga ja kohandatud arenduse integreerimist kättesaadavate funktsioonide abil. Populaarsed SDK-d:

• Firebase SDK
• Twilio SDK

3. Ühendajad

Ühendajad on integratsioonid (sisseehitatud), mis hõlbustavad madala koodiga platvormide ja kolmandate osapoolte teenuste vahelist seost. Need lühendavad arendusaja ja tagavad usaldusväärsed ja turvalised integratsioonid ilma pikkade kohandatud koodide kirjutamiseta. Tuntud ühendajad:

• Zapier
• MuleSoft

4. Töövood

Töövood on nii madala koodi kui ka kohandatud koodi protsesside automatiseerimine. Need aitavad tõhustada tegevuste sujuvust, vähendada käsitsi tehtavaid toiminguid ja tagada süsteemide ühtsuse. Populaarsed töövoo tööriistad:

• Nintex

Madala koodiga raamistike lisamine tavapärasesse arendusse on muutunud praeguses tarkvaraarenduses võimsaks kombinatsiooniks. Kombineerides madala koodi kiiruse ja lihtsuse traditsioonilise koodi paindlikkuse ja kohandatavusega, on ettevõtted võimelised arendama lühikese aja jooksul tõhusaid skaleeritavaid lahendusi, mis vastavad nii lühi- kui ka pikaajalistele äri vajadustele.