Mis on toote avastamine ja kuidas seda teha?

Enamikul juhtudel, 90% uutest toodetest, ei läbi esialgset testi tegelike kasutajate seas. Miks nii? Julge ja geniaalse idee põhjal uurivad arendajad kohapeal konkurente ja pärast paari fookusgrupi läbiviimist sihtrühmaga kujundavad nad prototüübi. Kui ettevõtetel on piisavalt rahalisi vahendeid, toovad nad toote turule ja varsti pärast seda mõistavad, et midagi on valesti. Seda seetõttu, et nad ei keskendunud ühele olulisele sammile juba enne toote arendamist. Idee testimist turu ja selle tulevaste kasutajate suhtes nimetatakse toote avastamiseks, ning toote avastamise protsess Agile meeskonnas on tarkvaratoote meeskonnas kõige laialdasemalt kasutatav.

Toote avastamine on üks lähenemisviisidest, mis võimaldab saada põhjaliku ülevaate klientidest, et saaksite välja töötada tooted, mis rahuldaksid täielikult nende vajadusi. See aitab meeskonnal ära tunda võimalikke võimalusi, välja töötada väärtuslikke ja teostatavaid tooteid ning aitab ettevõttel lõpetada väärtuslike ressursside kulutamise projektidele, mis kedagi ei huvita. Toote loomiseni viinud avastusprotsess algas 2000. aastate alguses vastusena tavapärasele tootearendusprotsessile. Lihtsustatult öeldes koosneb toote avastusprotsess kahest eraldi osast:

• Uurimine – uurimine on protseduur, mis hõlmab erinevaid tegevusi, sealhulgas võimalike probleemide kindlakstegemist, suhtlemist huvirühmadega ning olemasolevate toodete või teenuste hindamist.
• Valideerimine – enne toote disainimist on valideerimine seeria harjutusi, mille käigus uuritakse uurimisfaasis tehtud eeldusi. Need on tegevused, mis viiakse läbi andmete ja klientide tagasiside abil.

Et avastus oleks tõhus, peaks see olema laiaulatuslik ega tohiks olla seotud konkreetse tehnoloogia või lahendusega. Olukorras, kus meeskonnad töötavad tootega, mille loomise nad on juba otsustanud, ei ole tegemist enam avastusega, vaid pigem nõuete kogumise protsessi või kontrolliprotsessiga, mille käigus meeskonnad soovivad veenduda, et nende lahendus on parim.

Toote avastamise kolm valdkonda

Eelistatavalt toimub toote avastamisprotsess kolmes valdkonnas: probleem, lahendus ja äri. See aitab lahendada kriitilisi küsimusi, mis avaldavad suurt mõju toote edasisele edule.

Toote avastamine on vajalik juhul, kui meeskond ei oma selget pilti selle kohta, milleks toode peaks olema loodud. See võib kaasa tuua defektse toote loomise. Selle protsessi rakendamine võib toimuda mitmes olukorras:

• Kui kavatsete tutvustada uut toodet või teenust teises riigis, on tõenäoline, et peate leidma sobiva sihtrühma ja konkureerima tööstuse liidritega.
• Enne uue toote loomist peaksite esmalt kindlaks määrama ideaalse kliendi ja ideaalse toote disaini.
• Toote uuendamise puhul tuleks kaaluda, mida uus funktsioon teie klientidele pakub ja milline on toote üldine kasutuskogemus.
• Mõnel juhul ühendavad organisatsioonid oma erinevad süsteemid ja tööriistad, et luua üks tõhusam ja efektiivsem süsteem.

Eelarvamused enne toote avastamist

Tootearendusmeeskondade probleem on selles, et nad on harjunud mõttega, et avastamine on protsess, ja ei pruugi mõista avastamise rolli. Reaalse maailma probleeme lahendavate toodete loomiseks on vaja humanistlikku, analüütilist ja pidevalt muutuvat suhtumist.

Kuigi toote avastamisel võib abiks olla allhankefirma, on siiski märkimisväärne, et kogu protsess hõlmab endiselt kõiki asjaosalisi. Sel viisil aitab see tagada, et avastuste põhjal saab tegutseda ja leida sobivad lahendused.

Tootemeeskond koosneb tavaliselt mitme funktsiooni esindajatest. Tootehaldus, turundus ja kasutajakogemus on mõned neist ülesannetest.

Eespool on toodud vaid mõned populaarsemad tootemeeskonna organisatsioonilised struktuurid. Siiski tuleb meeles pidada, et tootemeeskondade jaoks ei ole ühtset valemit. Pigem võib meeskonna liikmed organiseerida mõne toote või tegevusvaldkonna ümber.

Toote avastamise protsess on jagatud etappideks ja seda struktuuri kasutavad enamik idufirmasid. Nii suudavad meeskonnad protsessi omandada ja tagada, et nad ei pea samu samme ikka ja jälle kordama.

1. Toote arendamise eesmärkide ja väärtuste kindlaksmääramine

See võib koosneda järgmistest osadest:

• Asutajate isiklikud eesmärgid
• Äriühingu või organisatsiooni eesmärgid
• Toote põhimõtted

Äri võib alata võimaluse avamisega või äriprobleemiga, mida asutajad soovivad lahendada. See on hea lähtepunkt. Siiski on veelgi olulisem tagada, et lahendus annaks soovitud tulemuse, oleks kasutajatele väärtuslik ja teostatav.

2. Toote võimete hindamine

Toote võimekust on võimalik hinnata, vastates järgmistele küsimustele:

• Millist konkreetset probleemi toode lahendab? (väärtuspakkumine)
• Kelle jaoks me seda probleemi lahendame? (sihtturg)
• Kuidas mõõdame edu? (äri näitajad)
• Kui suured on võimalused? (turu suurus)
• Millised on alternatiivid? (praegused konkurendid)
• Miks on meie toode probleemi lahendamisel parem kui teised? (meie erinevused)
• Miks on praegu õige aeg? (turuvõimalus)
• Kuidas toote turule tuua? (väljumisstrateegia)
• Millised tegurid on edu saavutamiseks olulised? (nõuded ja riskid)

3. Valige käsitletav kriitiline küsimus

Avastamisprotsess aitab paljastada mitmeid kinnitatud kasutajaprobleeme ja kõrvaldada paljud muud probleemid. Kõik need probleemid võivad luua väärtust kasutajale ja ettevõttele, kuid väärtus ei realiseeru enne, kui leiame lahenduse.

4. Oluliste klientide ja kasutajate tuvastamine

Identifitseerimine, kirjeldamine ja oluliste klientide ja kasutajate valimine igas arenguetapis on visiooni ja toote väljatöötamise oluline aspekt ning on kasulik kaasata sellesse protsessi kogu tootemeeskond, kui see on juba moodustatud.

5. Kasutajauuringute läbiviimine

Küsitlused ja intervjuud on kõige populaarsemad ja levinumad strateegiad kasutajauuringute läbiviimiseks. Üks meetoditest on intervjuu, mille eesmärk on potentsiaalset klienti paremini tundma õppida – tema veendumusi, hoiakuid ja kogemusi.

Populaarsed uurimismeetodid:

• Hoia suhtumise uuring - kasutaja suhtumise tõlgendamiseks või mõistmiseks. See rõhutab tegevust ja tulemuslikkust
• Käitumisuuringud – et teada saada, kuidas kasutajad käituvad. Seda saab teha toote kohta inimestega intervjuusid tehes.
• Kvantitatiivne uuring – see on protsess, mille käigus kogutakse suuri andmehulki uuringute, küsimustike ja küsitluste abil, et analüüsida numbrilisi andmeid ja teha statistilisi järeldusi.
• Kvalitatiivne uurimus – selline uurimus hõlmab mitte-numbriliste andmete (nt tekst, video või heli) kogumist ja analüüsimist, et saada arusaam kontseptsioonidest, arvamustest või kogemustest.

Selle harjutuse eesmärgid:

• Et veenduda, et probleem on olemas
• Uuri välja, kuidas probleem hetkel lahendatakse
• Hankige ideid probleemi lahendamiseks

6. Tootega suhtlemise kaardi loomine

Põhimõtteliselt on nõuete mudel kõrgetasemeline, mitmemõõtmeline nõuete mudel, mis kirjeldab toote kasutamise stsenaariume. Seda vahendit saab kasutada funktsioonide disaini ideede genereerimisel ja versiooni ulatuse määratlemisel.

7. Prototüüpimine

Prototüüp on piltide kogum, mis näitab, kuidas teie tulevane rakendus välja nägema hakkab. Seda kasutatakse toote lõpliku disaini ja navigeerimise visuaalseks kujutamiseks. Kuigi see võib tunduda elementaarne vorm, ei ole prototüüp toode ja seda ei saa pakkuda tegelikele kasutajatele.

8. Minimaalselt elujõulise toote (MVP) valimine

Viimase sammu lõpus töötage välja minimaalne funktsionaalsus, mis on kasulik turule viimiseks. Minimaalne elujõuline toode on lõpptoode, millel puuduvad paljud funktsioonid, mille koodi kvaliteet ei ole kõrge ja mille disain on lihtne. Näited edukatest MVP-dest:

• Airbnb - Airbnb puhul kasutasid asutajad oma kortereid, kui otsustasid luua lühiajalise majutusvõimaluste turu. Nad lõid veebisaidi ja avaldasid seal oma kinnisvara pildid.
• Foursquare - Foursquare alustas ühe funktsiooniga rakendusena, kuid sai kiiresti populaarseks. Alles siis, kui ettevõte hakkas lisama selliseid funktsioone nagu soovitused ja linnajuhid, muutus see täisväärtuslikuks tooteks.

9. Testimine

Testimine aitab kindlaks teha, kas esitatud lahendus on võimeline probleemi lahendama. Kliendiintervjuud, toote beetatestimine ja kasutajatestimine on mõned populaarsemad vahendid.

Protsess ei hõlma ainult ideede testimist. See on kasulik ka väärtusliku teabe kogumisel, mis aitab teil oma toodet arendada. Selle tulemusena saate:

• Probleemi selge sõnastus
• Äri väärtus
• Kasutajaprofiilid
• Kasutajate vajaduste kirjeldused
• Kasutaja teekonna kaardid
• Funktsionaalsuse omadused
• Töötavad raamistikud

Kogu toote avastamine keskendub toote, disaini ja inseneritöö funktsioonidevahelisele meeskonnatööle. Need on projitseeritud Agile põhimõtetele. Agile meetodit kasutavad tavaliselt tarkvaratoodete meeskonnad.

Näpunäited toote avastamise tõhusaks integreerimiseks Agile'i:

• Alustage koostööst tootejuhi, tootedisaineri/uurija ja inseneride vahel
• Määrake kindlaks avastamise aeg, mille jooksul meeskond saaks koostööd teha
• Huvirühmad on isikud, kes suudavad toetada olulist teavet, mida saab kasutada idee või potentsiaalse probleemi kujundamiseks.

Huvirühmade kaasamise võimalused:

• Määrake avastamise demo - meeskonna edusammude, uurimisprobleemide demonstreerimine, tagasiside saamine
• Määrake asünkroonne suhtlus – e-kirju ja vestlustekste saab igas etapis igal ajal kasutada, et võtta ühendust meeskonnaga

Nendes sprintides on tööprotsessi jälgimiseks eraldi koosolekud. Neid nimetatakse ka planeerimiseks, groominguks, demo ja retroks. See on üks viis, kuidas avastamisraamistikku sprinti integreerida. Ülesanded planeeritakse kvartali kaupa meeskonna ja eelkõige tooteprojektijuhi poolt. See võib alguse saada 5–10 probleemiga, mis viivad avastamistsüklini. Meeskond määratleb ja hindab need 5–10 funktsiooni pärast esimest kvartalit ja enne järgmise koosoleku planeerimist.

Agile tootearenduse protsess on keeruline kogemus, mis hõlmab klientide põhjaliku tundmise väljaselgitamist ja arendamist. Selle eesmärk on luua võimalikult palju väärtust kliendile ja teie ettevõttele. Lisaks aitab see tootearendusmeeskondadel keskenduda ja luua suurepäraseid tooteid. Uue toote puhul tuleb toote avastamisprotsess alustada niipea kui võimalik. See aitab koguda piisavalt andmeid strateegia väljatöötamiseks ja tegevuskava koostamiseks. Enne protsessi alustamist tuleks kehtestada selge eesmärk ja meeskonna struktuur. Nii on võimalik vältida aja raiskamist ja kitsendada protsess mitmele olulisele etapile.